See  siin on süit laulutekstidest jõulu-nukunäidendile "Aknalaua Juss ja sõbrad", mida mängiti Nukuteatris 2002. aastal. Viisid tegi Olav Ehala. Näidend on olemas ka raamatuna TEA Kirjastuse väljaandel.

AASTAAJAD

Kevad

Koor:   Tuuled, tuuled tuhisevad,

             kevad, kevad, tõesti kevad.

             Varblastelgi tuju hea –

             kuldnokk külla tuleb pea.

             Kes seal akna taga liigub,

             tantsib, virvendab ja kiigub?

Kevadhaldjas:   Kevadhaldjas olen mina,
                          karud üles äratan,                

                          kisun maa pealt lumelina,

                          taeva üle säratan.

Kevadtont:   Kevadtont on minu nimi,

                     välku löön ja mürtsu teen. 
                     Pööran mätta segamini -
                     ja sealt tõuseb kevadseen!

Kõik:    Käes on kevad, aasta hommik,

             igal pool vetevool.

             Kevad käes ja jalas kummik,

             taskus paratsetamool.

Suvi

Koor:   Suvi, suvi kudrutab kui tuvi,

            marjamaitseist sõlmes kõigi suud.

            Mõte keerleb peas kui laevakruvi,

            ei tea, kuhupoole võtta suund.

            Kes seal, kes seal akna taga liigub,

           soojas õhus õõtsub, kõigub, kiigub?

Suvehaldjas:   Suvehaldjas on mul mõnus olla,

                       kõige kuulsam haldjarahva seast.

                       Muudkui saadan päikest taevast alla,

                       võtan kõigil selge aru peast.

Suvetont:   Päiksega ei piirdu asi üksnes,

                  seda ütlen mina, Suvetont.

                  Ma teen trombe, ma teen vesipükse,

                  lendan läbi õhu nagu ront!

Kõik:  Suvi tuleb, miks ta siis ei tule,

           ahvatlev ja ohtlik ajajärk.

           See kes kargab üle jaanitule,

           vaadaku, et tal ei süttiks särk.

Sügis

Koor:  Septembrituules muudkui potsatavad

           me puudelt alla küpsed ubinad

           ja sügisvihmas ära roostetavad

           tööriistadel kõik  rauast jubinad.

           Ei tea, kes see seal akna taga liigub,

           kord möllab nagu hull, kord tasakesi kiigub?

Sügishaldjas:  Oh tere, armas eesti rahva sugu,

                       ma teile hulga  külakosti tõin.

                       Ma tean, te peate mugulatest lugu –

                       neid rohkesti nüüd teile anda võin.

Sügistont:   Ja mina muudkui muudan õhurõhku,

                   ei taha tühjalt aega raisata.

                   Ma pillun põhku, tõstan maju õhku

                   ja võin ka torne ümber paisata.

Kõik:   Nüüd sügisel on lapsed nagu miinid,

            mis suvest saadud rammu tuubil täis.

            Neil igas rakus vinged vitamiinid –

            kui kõva mürts sest tulla võib, eks näis!

Jõuluaeg

Kõik:  Jõulu eel ja jõulu enda ööl

palju lärmi keegi meist ei tee.

Kui on lund, siis vaikselt keerleb see,

kui on selge, paistab Linnutee.

Meel on lahke, rõõmsalt põksub põu,

tantsib iga jalg ja jalanõu,

laulab iga suu ja särab silm,

olgu hea või kasvõi paha ilm.

Jõulu eel ja jõulu enda ööl

palju lärmi keegi meist ei tee.

Tantsus keerleb kogu ilmaruum,

jõuluaeg on aastapähkli tuum.