See  siin on süit laulutekstidest jõulu-nukunäidendile "Aknalaua Juss ja sõbrad", mida mängiti Nukuteatris 2002. aastal. Viisid tegi Olav Ehala. Näidend on olemas ka raamatuna TEA Kirjastuse väljaandel.

AASTAAJAD

Kevad

Koor:   Tuuled, tuuled tuhisevad,

             kevad, kevad, tõesti kevad.

             Varblastelgi tuju hea –

             kuldnokk külla tuleb pea.

             Kes seal akna taga liigub,

             tantsib, virvendab ja kiigub?

Kevadhaldjas:   Kevadhaldjas olen mina,
                          karud üles äratan,                

                          kisun maa pealt lumelina,

                          taeva üle säratan.

Kevadtont:   Kevadtont on minu nimi,

                     välku löön ja mürtsu teen. 
                     Pööran mätta segamini -
                     ja sealt tõuseb kevadseen!

Kõik:    Käes on kevad, aasta hommik,

             igal pool vetevool.

             Kevad käes ja jalas kummik,

             taskus paratsetamool.

Suvi

Koor:   Suvi, suvi kudrutab kui tuvi,

            marjamaitseist sõlmes kõigi suud.

            Mõte keerleb peas kui laevakruvi,

            ei tea, kuhupoole võtta suund.

            Kes seal, kes seal akna taga liigub,

           soojas õhus õõtsub, kõigub, kiigub?

Suvehaldjas:   Suvehaldjas on mul mõnus olla,

                       kõige kuulsam haldjarahva seast.

                       Muudkui saadan päikest taevast alla,

                       võtan kõigil selge aru peast.

Suvetont:   Päiksega ei piirdu asi üksnes,

                  seda ütlen mina, Suvetont.

                  Ma teen trombe, ma teen vesipükse,

                  lendan läbi õhu nagu ront!

Kõik:  Suvi tuleb, miks ta siis ei tule,

           ahvatlev ja ohtlik ajajärk.

           See kes kargab üle jaanitule,

           vaadaku, et tal ei süttiks särk.

Sügis

Koor:  Septembrituules muudkui potsatavad

           me puudelt alla küpsed ubinad

           ja sügisvihmas ära roostetavad

           tööriistadel kõik  rauast jubinad.

           Ei tea, kes see seal akna taga liigub,

           kord möllab nagu hull, kord tasakesi kiigub?

Sügishaldjas:  Oh tere, armas eesti rahva sugu,

                       ma teile hulga  külakosti tõin.

                       Ma tean, te peate mugulatest lugu –

                       neid rohkesti nüüd teile anda võin.

Sügistont:   Ja mina muudkui muudan õhurõhku,

                   ei taha tühjalt aega raisata.

                   Ma pillun põhku, tõstan maju õhku

                   ja võin ka torne ümber paisata.

Kõik:   Nüüd sügisel on lapsed nagu miinid,

            mis suvest saadud rammu tuubil täis.

            Neil igas rakus vinged vitamiinid –

            kui kõva mürts sest tulla võib, eks näis!

Jõuluaeg

Kõik:  Jõulu eel ja jõulu enda ööl

palju lärmi keegi meist ei tee.

Kui on lund, siis vaikselt keerleb see,

kui on selge, paistab Linnutee.

Meel on lahke, rõõmsalt põksub põu,

tantsib iga jalg ja jalanõu,

laulab iga suu ja särab silm,

olgu hea või kasvõi paha ilm.

Jõulu eel ja jõulu enda ööl

palju lärmi keegi meist ei tee.

Tantsus keerleb kogu ilmaruum,

jõuluaeg on aastapähkli tuum.

 Vahel on tulnud pähe lasteluuletuste moodi asju. Raamatutes ja ajakirjades on neid aja jooksul ka omajagu ilmunud, aga kes nad kõik üles leiab. Riputan  siia ühe juhusliku kimbukese ja ehk edaspidi kunagi veel.

Neil on autoriõiguse kaitse peal. Kasutamissoovi korral palun pöörduda aadressil pauleerik.rummo@gmail.com

*

TIHANE TÕSTAB TIIBU

TIIVAD TÕSTAVAD TUULT

TUUL TÕSTAB HÄÄLT

PUHUDES SIIT JA SÄÄLT

TUULEST TÕUSEB MARU

SIIS SAAVAD KÕIK ARU

KUI VINGE VEND ON TIHANE

SEE MEIE SÕBRUKE LIHANE

TIHANE LÖÖB TRUMMI

AJAB RINNA KUMMI

LÄHEB ISTUB TRAMMI

SÕIDAB AMSTERDAMMI

*

KESET KANGET TUISUPÖÖRIST

HOIAN KINNI KELGUNÖÖRIST

KELGUL ISTUB VÄIKEVELI

   KELLEL AASTAID AINULT NELI

MUL JUST SAMAPALJU KUNA

SÜNDISIN TA KAKSIKUNA

SIISKI SUUREMAKS END PEAN

SEST JUST MINA KELKU VEAN

VAHEPEAL KUI VELI VEAB

TEMA SUUREMAKS END PEAB

NII ME MUUDKUI LÄHEME

KUIGI TUISK EI VÄHENE

ISE TEEME LUMME RAJA

LÄHME TÄPSELT KUS MEIL VAJA

*

PÄKAPIKK LÄKS PISSILE,

ÜTLES OMA ISSILE:

„MUL ON VÄIKE TILLIKE

NAGU PAJUPILLIKE,

SIISKI LASEN LAIA JOA,

KASTAN MÄRJAKS TERVE TOA.

ISA VASTU: „ARMAS LAPS,

KUULA, MIDA ÜTLEB PAPS:

NÕNDA TEHA POLE ÕIGE,

VIISAKUS ON ÜLE KÕIGE.

OLGU SEE ÜKS SELGE SOTT –

TUBA POLE PISSIPOTT.

KES LIIGA LAIALT SORISTAB,

SEE ISE ÄRA KORISTAB!“

*

SUUSATA SUUSATA

MIS SEE MARATONGI POLE

AINULT KORRA NUUSATA

KASVÕI ILMA KEPPIDETA

ILMA TEISE SUUSATA

*

PÄIKE PAISTAB SUUR JA ERE

LENNUK TULI ÜLE MERE

LENDAS ÜLE MEIE MAJA

VEELGI KOSTAB TEMA KAJA

LENDAS ÄRA ÜLE MÄE

ENAM TEDA SIIT EI NÄE

MÖLLAB KUSKIL TEISPOOL MÄGE

IKKA VÄGE TÄIS JA ÄGE

*

TURURUI TURURUI

TULE ÕUE TUKUNUI

ÕUES JÄÄGA KAETUD LOMBID

MILLEL UISUTAVAD ZOMBID

TONTE HIILIB KASE ALL

PAREMAL JA VASEMAL

PISUHÄND JA POLTERGEIST

KOLLITAVAD TEINETEIST

LUMEHANG KUI HAMBAPASTA

KELGUGA HEA ALLA LASTA

EEMALT SEALT KUS SILMAPIIR

TULEB JOOKSUGA VAMPIIR

TAHAB KIHVAD PUHTAKS PESTA

ET SAAKS ÜLE TALVE KESTA

*

KUI PÄIKSE ETTE SÕIDAB PILV 

SIIS ON SEE AINULT HARJUTUS

KUI AGA MUST ON KÕIK MAAILM

VAT SIIS ON PÄIKSEVARJUTUS

ALLEAA ALLEAA

EI NÜÜD LINNUD LAULDA SAA

NEIL ON NAHA VAHEL HIRM

ET PÄIKSEL LÄBI PÕLES PIRN

*

POISS KUI STEPSLI KALLAL TORGID

LASED MAJAS LÄBI KORGID

ISE SAAD KA KÕVA MATSU

NII ET PAREM ÄRA KATSU 

MUIDU PEAME TÕDEMA 

ET POISS MEIL JÄIGI PÕDEMA

VÕID KA TEISE ILMA MINNA

AGA KES SIND OOTAB SINNA

*

KUI LÄHED TEELE KOIDU EEL

KUI VALGUST VÄHEVÕITU VEEL

KAS SA SIIS MÄRKAD HÄMARAS
ÜHT KÄNNUTÜÜGAST VÄRAVAS

KUI KORD SEE VAEV MEIL NÄHTUD SAI
ET AED JA VÄRAV TEHTUD SAI
SIIS KÄND SEE VANA SALAKOI
ME SILMADE EEST VARJU JÄI

ON HEA KUI SEDA TÄPSELT TEAD

JA SAMMUD TEMAST MÖÖDA SEAD

ET KURVASTUSEKS PERELE

EI LÖÖKS SA VARBAID VERELE

TOHOH! KUS KANG KUS KIRVES JÄI

KAS KÄI KÄIB RINGI VÕI EI KÄI

SEE ASI TAHAB UURIMIST

KÄND TAHAB VÄLJAJUURIMIST

*

OLE TASA, SIIS SA KUULED,

KUIDAS LENDAB LINNUPARV.

NAD ON KÕRGEL, NAD EI PAISTA,

NEID ON ARVAMATU ARV.

KUI SA SILMAD KINNI PANED,

LASED LÕDVAKS JALAD-KÄED

JA KUI MILLESTKI EI MÕTLE,

SIIS NEID VAIMUSILMAS NÄED.

NÄHTUST-KUULDUST TINGIMATA

TEISTELEGI KÕNELE.

AGA MITTE KÕIKIDELE,

IKKA AINULT MÕNELE.