Mõned vanamoodsad palad.
Laste kirju emadele
*
Täna, kui rohelist ootasin,
küsis äkki üks vanamees mu kõrval: „Poiss, kas sa oled kunagi mõelnud, miks on
nii nagu on?”
Ei olnud mingi vastik
vanamees, aga millegipärast ei meeldinud mulle. Seal keset platsi ohutussaarel
oli väga kitsas ka, palju inimesi ja ta
oli liiga lähedal. Kui tuli roheline tuli, panin kiiresti minema, tema mu
kõrval niisamuti ja üldse kõik, kes seal olid.
Kui üle tee saime ja ma otse
edasi läksin, mõtlesin, et tükib minuga kaasa, aga tema just pööras mujale. Aga
enne ütles veel: „Sa mõtle selle üle, miks on
nii nagu on.”
Tegelikult ma ei tea, miks ma
sulle sellest kirjutan. See oli juba mitu tundi tagasi ja vahepeal täitsa
meelest läinud.
Head ööd!
*
Tere, ema.
Käisin täna metsas jalutamas.
Tädi Lii juba kartis, et olen ära eksinud, ja tahtis otsima hakata. Aga ma
jõudsin enne koju. Sest ma ei olnud ära
eksinud.
Kas sa mäletad, kuidas sa
ükskord ütlesid, et maailma kõige imelikum tunne on selline tunne, et sa ei
sure mitte kunagi ära. Ja et sina oled vahel nõnda tundnud.
Ma ei mäleta, kas sa ütlesid
„kõige imelikum” või „kõige parem”. Vist „kõige parem”. Või „kõige imelikum”.
Ma vist tundsin ka täna
natuke seda tunnet, kui ma seal metsas olin. Seda ma tahtsingi sulle kirjutada.
Aga praegu ma ei saa sulle
seda kirja ära saata, sest tädi Liil ei ole internetti, marki ega ümbrikut ja jalgratas
on Juhani käes ja tegelikult mulle pisut liiga suur.
Kui Juhan homme hommikul
ratta tagasi toob ja aitab sadula madalamaks panna ja kui tädi lubab, väntan
sidekontorisse ja siis sa saad selle kirja juba ülehomme kätte.
Aga kuidas see ikkagi oli,
kõige imelikum või kõige parem? Mina tundsin, et kõige imelikum. Või kõige
parem. Või ikka imelikum. Kuidas see nii on, et ise ka ei tea.
Aga ära ei eksinud, ära ei
sure ja kirja saadan ära.
*
Kui sa hakkad otsima seda oma
suurt kruusi, mis on su lemmikkruus, siis ära parem hakka.
See oli keset lauda ja kui ma
kiiruga sõin ja tahtsin laua teisest servast ruttu võikarpi võtta, lükkasin ta
kogemata maha. Kruusi, mitte võikarbi.
Korjasin killud kokku ja viisin
õue prügikonteinerisse. Just siis, kui tuldi
tühjendama. Nii et veeti kohe ära. Kaugele, kaugele.
Aga päriselt polnud
nii. Päriselt polnud kogemata.
Päriselt käis Murr mulle närvidele, kui
ta saba püsti seal mööda seinaäärt hiilis nagu ma ei tea mis ja ma viskasin
teda esimese ettejuhtuva asjaga. Mis oli kruus. Murr imestas ja jooksis ära.
Korjasin killud kokku ja edasi sa juba tead.
Ja kui sa nüüd küsid, et kas
ma kohe tahangi niisugune olla, siis mis sa arvad, mis ma vastan. Vastan, et
tahan jah.
Ja kui sa seepeale küsid, et
miks, siis mis sa arvad, mis ma seepeale vastan. Vastan, et kust mina tean.
Ja kui sa seepeale küsid, et
kes siis teab, siis ma vastan, et kust mina tean, kes teab.
Ja kui sa seepeale teise
tuppa lähed ja ukse klõpsti kinni paned.
Või kui sa laua taha istuma
jääd ja kahe käega peast kinni hoiad.
Nagu ei tea mis.
Siis ma tahan, et oleks veel
üks suur kruus, mis kogemata maha kukuks, nii et Murr imestab.
Ja nüüd ma rebin selle kirja
katki ja viin prügikonteinerisse. Kaugele, kaugele.
*
Ema, vasta mulle ruttu –
kas valetada tohib?
Mul on ruttu vaja teada.
Palun vasta hästi ruttu.
*
Mulle meeldivad: lift,
harilik trepp, liikuv trepp, liikuv kaldtee, keerdtrepp.
Ma käin kaubamajades liftide,
liikuvate treppide ja liikuvate kaldteedega sõitmas ja harilikke treppe ja
keerdtreppe pidi üles ja alla ronimas.
Ma ei taha midagi osta ega
varastada ega süüa ega juua ega teiste inimeste kallal norida. Mulle meeldib
liftide ja treppidega liikuda. See on väga huvitav. Vahel sõidan üles ja alla
tulen jala ja vahel vastupidi. Tegelikult saab teha päris mitmeid
kombinatsioone, kui lifte ja erisuguseid treppe on piisavalt nagu mõnes kohas
teatavasti on.
Soovin sulle palju õnne
tänase emadepäeva puhul. Mul on kahju, et kui sina minuvanune olid, siis
kuuldavasti ei olnud selliste liftide ja treppidega kaubamajasid ja muid
niisuguseid kohti.
Mul on sellepärast ka sinust
kahju, et sa pead nii palju töötama ja teiste inimestega sekeldama ja sul ei
ole aega liftide ja treppide jaoks. Aga mulle paistab, et sulle päris meeldib
palju tööd teha ja teiste inimestega sekeldada ja kas sulle meeldikski
rahulikult liftidega sõita ja mööda treppe ronida. Mõtlesin, et kutsun su
emadepäeva puhul endaga kaasa, aga siis mõtlesin ümber ja ei läinud ise ka,
sest sa võib-olla oleks sellest valesti aru saanud.
Ma arvan, et järgmisel aastal
oleme mõlemad targemad.
Selle väikse asja, mis siin
kirja juures on, selle ma leidsin eile liftist. See on sulle emadepäeva
kingiks. See oli põrandal maas, aga ma pesin ta puhtaks. Emadepäeva puhul tuleb
kingitusi teha, aga mina ei oska midagi osta, mul hakkab pea valutama.
Kahju küll, et keegi selle
ära kaotas, aga kui see oleks talle väga tähtis olnud, siis ta oleks selle
kindlasti kas või maa alt üles otsinud. Aga see oli mitu tundi lifti nurgas
maas ja keegi ei olnud üles võtnud. Siis ma mõtlesin, et mulle on see palju
tähtsam kui sellele kaotajale.
Kui sinule ei ole, võid minna
ja anda see kaubamaja infoletti, ma ei pahandaks. Ehk siiski tullakse küsima.
Või veel parem, mine ja pane
see sinna liftipõrandale tagasi. Küsi enne mu käest, mis kaubamaja ja milline
lift.
Ja kui sa juba oled sinna
läinud, siis niipalju sul ikka aega on, et mõned korrad sõita.
Ja ära siis treppe ka unusta.
Ja liikuvat kaldteed.
*
Ema, kui koju jõuad, helista
kooli ja ütle, et mind täna varem koju lastaks. Vello ütles, et hakkavad täna
katusele uut harjalauda panema, sa vist ei teagi. Koolis on laulutund sel ajal,
ma niikuinii viisi ei pea, segan teisi. Sa ei taha helistada, aga ole inimene,
eks. Mõtle ise, mis ma seal laulan ja teisi segan, eks. Seda harjalauda minu
eluajal teist korda kindlasti enam ei panda, Vello ka ütles. Eks.
*
Armas ema/isa. Ma hakkan nüüd
minema.
Ma lähen
üksi/sõbraga/kolmekesi/neljakesi. Ma/me olen/oleme aru saanud, et mulle/meile
siin ei meeldi.
Ma/me ei lähe ei-tea-kuhu,
vaid mägedesse/kõrbe. Mäed/kõrb on sellepoolest hea(d), et nad/ta on
kõrged/tasane. Näeb hästi kaugele, kui teist mäge ees ei ole. Kõrbes ja kõige
kõrgema mäe tipus ei ole.
Kaugele on sellepärast hea
näha, et siis on tunne, et näed kaugele.
Ära siis muretse. Kuni aku
pole veel tühjaks saanud ja on levi, saab helistada. Aga pärast ka ära muretse.
Parem ole minu/meie üle uhke. Ma/me tean/teame, mida ma/me tahan/tahame ja
ma/me viin/viime selle täide.
Ma/me tulen/tuleme/ei tule
varsti/ükskord/kunagi koju tagasi. Kui olen/oleme suureks saanud.
Mägedes/kõrbes on puhas õhk ja näeb kaugele. Silmapiiri taha. Kes tahab.
Silmapiiri tagant tuleb see, mis vaja. Ma/me lähen/läheme talle vastu.
Ma lähen palja jalu, aga
saapad on kaasas. Ja müts. Ja väikene märkmik.
Head aega siis! Tervisi
kõigile!
